REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMÓR-LESTE
GABINETE PRMEIRU MINISTRU
MENSAJEN BA NASAUN
Tanba akontesimentus hirak ne’ebé ohin mosu iha Timor-Leste ne’ebé rezulta atentadu grave ida ba Prezidente Repúblika no Xefe Governu sira nia vida, maka Primeiru Ministru Timor-Leste, apela ba Timor-oan tomak atu hakmatek nafatin tanba iha oras hanesan ne’e maka presiza tebes ema hotu servisu hamutuk ba trankuilidade no orden públika.
Apezarde grupu ida ho kilat, Alfredo Reinado maka komanda, ameasa duni seguransa ho estabilidade Paíz, sira la konsege hetan buat ne’ebé sira hakarak.
Prezidente Repúblika, Dr. José Ramos-Horta, dook ona hosi perigu boot depoisde opera tiha iha Ospitál Forsas Armadas Australia nian, ne’ebé nia situasaun saúde agora estável hela. Kareta Primeiru Ministru nian ema tiru rahun maibé la iha ema ida kanek.
Mezmu nune’e, tanba iha duni tentativa subversaun ida hasoru Estadu Direitu Demokrátiku ne’e, ne’ebé titulares Órgauns Soberania na’in rua maka hetan ameasa boot, maka presiza tebes duni atu asegura katak Estadu kumpri duni nia obrigasaun, katak bele garante orden, seguransa no trankuilidade públikas, hodi nune’e bele proteje ema ho rikusoin tomak, prevene kriminalidade no kontribui atu asegura funsionamentu normál instituisoens demokrátikas, ezersísiu direitus no liberdades fundamentais sidadauns tomak nian no respeitu ba legalidade demokrátika.
Nune’e, hanesan Xefe Gvernu, no mós Ministru Defeza no Seguransa, depoisde rona tiha reprezentantes Bankadas Parlamentares, Governu Timor-Leste hola ona inisiativa atu husu ba Vise-Prezidente Parlamentu, ne’ebé agora, tuir artigu no. 84 Konstituisaun, simu ona interinamente kargu hanesan Xefe Estadu, atu halo deklarasaun estadu de sítiu, hodi bele hasoru situasaun instabilidade ne’ebé mosu.
Governu Timor-Leste hala’o tuir mós buat ne’ebé prevê ona iha alínea c) No. 2 artigu 115º. No tuir artigu 25º. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, no propoen ona kona-ba:
a) Deklarasaun estadu de sítiu, hahú ho períodu inisial 48 oras iha territóriu nasionál tomak;
b) Suspende tiha direitu livre sirkulasaun katak ema labele lai la’o bá-mai, no rekolher obrigatóriu katak ema hotu tenke hakmatek ona iha uma entre tuku walu, 08:00 kalan to’o tuku 06:00 dadér;
c) Proibe mós ema halo reuniaun no manifestasaun durante períodu ne’ebé estadu de sítiu ne’e sei vigora.
Kompete agora ba Prezidente Repúblika ein ezersísiu, atu hala’o mekanizmus ne’ebé presiza hanesan prevê ona iha Konstituisaun, tetu didi’ak kona-ba proposta ida ne’e, katak bele ka lae, no hola desizaun ne’ebé nia hanoin katak di’ak liu atu garante unidade Estadu no regula funsionamentu instituisoens demokrátikas, ho respeita nafatin prinsípius legais ne’ebé bele aplika.
Oras ne’e daudaun, Governu Timor-Leste apela:
Ba sidadauns hotu-hotu atu labele partisipa iha atividades ne’ebé bele kontribui ba klima instabilidade no kolabora ho autoridades sira atu obriga ema kumpri lei no orden.
Ita hotu-hotu tenke hamutuk atu bele ultrapasa ka hakat liutiha dezafiu ida ne’e tán hasoru ita nia estabilidade. Agora duni ita presiza hamutuk atu ho kalma ita bele ultrapasa momentu ida ne’e.
Ha’u koalia liu-liu ba jovens sira: tanba ha’u hatene katak imi barak maka sei sente revoltadus! Imi la lika halo tuir hahalok aat grupus armadus ne’ebé la iha nein justifikasaun ida, sira hakarak oho ema seluk no estraga soberania no estabilidade Estadu nian.
Ita hotu halo namanas esforsu hamutuk atu hadi’a ita nia Nasaun, hametin ita nia empenhu atu luta ba paz, halakon ódiu no violênsia. To’o ona oras atu ita afirma tan dala ida katak ita ne’e Povu ida de’it no Nasaun ida de’it!
Ita nia Povu nia dignidade agora tau hela iha perigu! Povu ida ne’ebé hori uluk kedas luta ba liberdade ho PAZ!
11 Fevereiru 2008
KAY RALA XANANA GUSMÃO
Primeiru-Ministru
Monday, February 11, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment